Ülevaade haridustehnoloogia ajaloost – Andrew Molnar’i artikli põhjal

Lugemisülesanne õppeaines “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“.

Andrew Molnar on oma artiklis “Computers in Education: A Brief History”, et tehnoloogia mõju haridusele on olnud märkimisväärne ning see on kujundanud haridus maailma mitmel erineval viisil (Molnar, 1997).

Näiteks: 

1. Kaasaegne globaalne majandus: Kiired arvutid ja tehnoloogia on muutnud majanduse kiireks ja globaalseks. Sellest tulenevalt on haridus muutunud nii võrd oluliseks, et tagada hästi haritud tööjõud, mis suudab konkureerida rahvusvahelisel tasandil. (OpenAI, 2023)

2. Uued hariduslikud nõudmised: Kiire tehnoloogiline areng ja muutuv majandus on tekitanud uusi nõudmisi haridusele, sealhulgas elukestva õppe vajadust ja uusi lähenemisviise õppimisele ja õpetamisele. (Molnar, 1997)

3. Computer-Based Education (CBE): Arvutipõhine haridus on muutunud üha olulisemaks, andes õppuritele võimaluse õppida oma tempos ning kohandada õpiprotsessi vastavalt oma vajadustele. (Molnar, 1997)

4. Uuel tehnoloogial põhinev haridus: Virtuaalne reaalsus, võimaldavad õppijatel sukelduda kaasahaaravatesse õpikeskkondadesse ja arendada kogemuslikku teadmist (OpenAI, 2023).

5. Kaugharidus: Tehnoloogia on muutnud kaughariduse kättesaadavamaks, võimaldades õppijatel osaleda kursustel ja programmides, mis pole nende geograafilises asukohas saadaval (OpenAI, 2023)

Kõik need arengud on muutnud hariduse dünaamikat ja pakkunud uusi võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks. Samal ajal on need kaasa toonud väljakutseid, näiteks tehnoloogiavaldkonna kiire arengu tõttu vajalike oskuste ja teadmiste pideva uuendamise vajaduse. Kas ja kui palju on inimesed võimelised seda vastu võtma? (Molnar, 1997)

Minu mõtted

Haridustehnoloogia ajaloost väga palju varasemalt ma ei teadnud. Teadmised piirdusid sellega, et alates 80ndatel vaikselt hakati katsuma seda, mis arvutite maailmas toimub ning 90ndatel toimus suur hüpe arvutite rakendamisel hariduses.

Üllatavana tuli mulle Molnari (1997) öeldu: “Itís estimated that workers would have to prepare for two to three career changes in their lifetime”. Kuna artikkel on avaldatud aastal 1997, siis tänapäeval see mõte tundub pigem tavaline nähtus.

Kõige rohkem torkas selles artiklis silma osa “PROJECT-ORIENTED EDUCATION”, kus õpilastel on võimalik oma teadmisi rakendada projektides, mille tulemusi saavad teadlased analüüsida reaalelulisi probleeme.

Natukene segaseks jäi osa, kus räägiti tehisintellekti kasutamist õppematerjalide kohandamisel. Kuidas tehisintellekt suudab kindlaks määrata, millised on õpilase individuaalsed vajadused?

KASUTATUD ALLIKAD:

A. Molnar. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. https://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx

OpenAI. (2023). ChatGPT (Aug 3 version) [Large language model]. https://chat.openai.com/chat.