Graham Attwell’i artikkel “Personal Learning Environments: looking back and looking forward”

Lugemisülesanne õppeaines “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“.

Attwell oma artiklis võttis keskseks mõttes analüüsida, kuidas tekkis personaalse õpikeskkonna idee ning miks see ei ole käima läinud nii nagu tol hetkel loodeti.

Atwell on varasemalt kirjutanud e-Learning Papers’is, et 2006. aastal toimunud Õppetehnoloogia Assotsiatsiooni konverentsil arutati selle üle, et paari aasta jooksul asendavad personaalsed õpikeskkonnad (PLE) virtuaalseid õpikeskkondasid (VLE) (Attwell, 2021). Kuigi tol hetkel ei oldud kindel, mis täpsemalt PLE endast kujutab, siis jõuti ühele meelele, et see ei ole üks kindel tarkvara. Kuna PLE on pigem õppija keskne (õppijate kasutatavad keskkonnad õppimiseks), siis kerkis ka esile mõte, et milline roll jääks õpetajatele ja institutsioonidele, kui õppijad ise arendaksid ja kontrolliksid oma veebipõhist õpikeskkonda (Attwell, 2007).

Kuhu kadus hype*

Võib süüdistada mitut asja, miks PLE’d ei leidnud nii suurt kasutust kui VLE’d. Attwell (2021) tõi välja näiteks:

  1. Web 2.0 rakendused: paljud rakendused, mida nähti tol hetkel PLE keskkondadena olid ajutiselt kasutuses või kadusid hoopis (Attwell, 2021).
  2. Haridusmaastik: see on pidevas muutumises ning ei ole võimalik ette näha, millises suunas see kujunema hakkab. Praeguseks hetkeks nähakse õpilasi pigem klientidena sellel maastikul kui autonoomsete õppijatena (Attwell, 2021).
  3. VLE’de domineerimine: nende keskkondade loojad kuulasid kasutajate tagasisidet ning tegid vastavaid muudatusi, et kasutajatel oleks suurem iseseisvus ja kontroll nenedes keskkondades (Attwell, 2021).

Lisaks küsisin ka ChatGPT’lt, mis tema arvas “Miks PLE’d ei leia suurt kasutust?” ning välja tooksin punktid:

  1. Õppijate tehnilised oskused: paljudel õppijatel lihtsalt ei ole vajalikke oskusi, et luua ja hallata PLE’sid või tunnevad ennast ebakindlalt neid kasutades (OpenAI, 2023).
  2. Ressursside puudumine: ei leita piisavalt aega, et luua ja hallata PLE’sid ning eriti alustamiseks (OpenAI, 2023).
  3. Teadlikkuse puudumine: paljud õppijad ja õpetajad ei pruugi üldse teada, mis PLE’d on ning milliseid võimalusi need neile pakuvad (OpenAI, 2023).

Milline roll on PLE’de arengus MOOC’idel ja avatud haridusel?

MOOC’id töötati välja 2008.aastal Dave Cormieri poolt, et avatud õppe üliõpilastele vajalikke materjale edastada. Sellel kursusel julgustati õpilasi looma enda personaalset õpikeskkonda ning osaleda kursusel sai erinevate koostöö vahendite kaudu, sealhulgas blogipostitused, Moodle’i teemakohased arutelud ja Second Life’i koosolekud. (Attwell, 2021) MOOC’id eeldavad õppijatelt suuresti isejuhtivat õppimist ning oma õppeprogrammi väljatöötamist. Ehk suhteliselt samu omadusi nagu PLE’de loomisel ja kasutamisel.

MOOC’idest kujunes välja avatud haridus ehk tekkis võimalus õppida ilma ülikooli astumata. Sellest omakorda kujunesid välja avatud haridusressursid (õppematerjalid, mis on avatud taaskasutamiseks, kuid tavaliselt Creative Commons’i litsentsi alusel). (Attwell, 2021) Jällegi tekkis küsimus hariduse eesmärgi kui ka selle üle, kuidas teadmisi tuleks arendada ja ühiskonnas jagada.

Vaade edasi

Attwell selgitab, et kuigi VLE’d on laialdaselt kasutuses, siis endiselt on need loodud selleks, et instituudi siseselt hallata õpilaste õpingute kujunemist ning ei toeta õppijate autonoomsust (Attwell, 2021). Täna on väga palju erinevaid ja tasuta keskkondasid, mida on võimalik luua personaalsete õpikeskkondade loomisel ja samuti hulgaliselt avatud õppevahendeid. Kuid PLE’de kasutuselevõtt sõltub õppijatest endast. Sest õppijad ise peavad aru saama, mida tähendab nende jaoks õppimine, teadvustama ennast oma tugevatest ja nõrkadest külgedest konkreetsete oskustega või konkreetses õpikontekstis, õpieesmärgi või -tegevuse saavutamiseks õpingute planeerimine, vigade tuvastamine ja parandamine ning ettevalmistamine õppeprotsessideks.

*kui keegi vaimustub millestki (Urban Dictionary)

Kasutatud allikad:

Attwell, G. (2021). Personal Learning Environments: looking back and looking forward. M. Alier & D. Fonseca (toim.), TEEM’21: Ninth International Conference on Technological Ecosystems for Enhancing Multiculturality (lk 522–526). Association for Computing Machinery. https://doi.org/10.1145/3486011.3486504

Attwell, G. (2007). Personal Learning Environments – The Future of eLearn-
ing, eLearning Papers, Vol 2, No1, January 2007, ISSN 1887-1542. http://somece2015.unam.mx/recursos/ACC/PLE_future_of_eLearning%20.
pdf

OpenAI. (2023). ChatGPT (Sept 25 version) [Large language model]. https://chat.openai.com/chat.

Urban Dictionary. https://www.urbandictionary.com/


Posted

in

by

Tags:

Comments

“Graham Attwell’i artikkel “Personal Learning Environments: looking back and looking forward”” on saanud 4 vastust

  1. Autori Infoõps (Juho K) avatar

    Tsau. Aga milline sinu isiklik õpikeskkond on ja mis peamine – mis probleemid sellega kaasnevad või ei kaasne?

    Meeldib

    1. Autori  avatar
      Anonüümne

      Enda personaalse õpikeskkonna skeemi postitan tänase päeva jooksul 😉

      Liked by 1 person

      1. Autori KristaT avatar

        Ahhoi! MA sooviks ka Sinu PLE-d näha 😀
        Aga, kas Sa oskad nimetada mõnda VLE-d?

        Meeldib

        1. Autori Mariann Villems avatar

          Tsauki! Minu PLE on uue postitusena siin: https://mariannimagistriope.wordpress.com/2023/10/16/minu-personaalne-opikeskkond/
          Aga VLE’d on näiteks, mida ise olen kunagi kasutanud: Moodle (mikrokraadi programmis natukene saanud katsetada), Google Classroom (kasutan ise informaatika tunnis) ja mida ise ei ole proovinud Canvas, Blackboard, Schoology 🙂

          Meeldib

Lisa kommentaar

Design a site like this with WordPress.com
Alustamine