Lugemisülesanne õppeaines “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“.
Lugedes ülesande kirjeldust, siis jäi mõte kohe sellele artiklile. Olen ka ise pidanud Covid’i mõjul istuma kodus arvuti taga ning kuulama ülikooli loenguid ja kaasa tegema praktikume kui ka enda õpilastele tunde andma. Kuna minu jaoks on nii mõiste kui ka sisu poolest võrgustatud õpe uus, siis mõtlesingi, et loen millises suunas see peale Covid pandeemiat peaks liikuma.
Võrgustatud õppe keskseks mõtteks on ühendused ehk võrgustatud õppega arendatakse ja säilitatakse ühendusi inimeste ja teabe vahel ning suhtlus, mis selle ajal toimub peaks olema õppimist toetav (Wikipedia, 2023).
Pandeemia ajal hakati väga palju kasutama termineid “distantsõpe”, “veebiõpe” ja “kaugõpe”, mis kõik tegelikult kirjeldavad päris hästi reaalsuses toimuvat. Artiklis aga pakuti välja sobivam termin, mis kirjeldab väga hästi tolles olukorras olevat situatsiooni. Selleks on “emergency remote teaching” ehk erakorraline kaugõpe, sest tegelikult kogu maailm oli sunnitud erakorraliselt kasutama kaugõpet või kaugtööd selleks, et oma igapäevaseid ülesandeid täita. (Networked Learning Editorial Collective, 2021)
Artiklis toob Networked Learning Editorial Collective (2021) välja, et võrgustatud õppe koostamisel tuleks pidada meeles kolme olulist punkti:
- Inimeste/isikutevahelised suhted
Võrgustatud õppe puhul on oluline luua suhteid inimeste vahel, olgu need õpilaste omavahelised või õpetaja-õpilase vaheline. Suhtlus on oluline ka abistamaks luua sotsiaalseid ja koostööoskusi, mis on vajalikud elus edu saavutamiseks.
- Tehnoloogia (eriti digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad)
Need võimaldavad inimestel ühenduda ja suhelda üksteisega (õpetajatega, ekspertidega, õpilastega) olenemata nende asukohast. Samuti võimaldab ka õppijatel juurde pääseda ja jagada õppematerjale jällegi olenemata ajas ja asukohast.
- Koostöö väärtustatud tegevuses
Võrgustatud õppe võtmeks on koostöötamine ja koosõppimine. Õpilastel peaks olema võimalik jagada oma teadmisi, kogemusi ja ideid teistega, mis omakorda tugevdavad nende arusaamist vastavas valdkonnas ja õpiprotsessi.
Võrgustatud õpe sai hoo sisse 1990. aastatel kui internetti hakati laialdasemalt kasutama. Nagu teame võimaldab see inimeste vahelist suhtlust ja haridus ressursside suuremahulist jagamist. Veel enam andis võrgustatud õppele hoogu juurde LMS’ide, blogide ja sotsiaalvõrgustike kasutuselevõtt ning areng. Miljonitele õppijatele muutus kvaliteetne haridus kättesaadavamaks erinevate platvormide kaudu ning paljud kursused mida pakutakse on väga madala hinnaga või lausa tasuta(Networked Learning Editorial Collective, 2021).
*Kogu selle eelneva analüüsi kirjutasin novembri alguses ning siia punkti jõudes jooksin täielikult lukku. Kaks nädalat mõtisklesin dokumendi ees, et mida ma järgmiseks tahaks kirjutada. Nüüd 18.novembril mõtlesin, et kui endal mitte mingit idee kübetki ei tule pähe, siis lasen ennast ChatGPT’l inspireerida. Seekord võtsin abiks Bingi juturoboti, kuna möödunud neljapäeval (16.11) Tehisaru koolitusel sain ChatGPT’st teadmisi juurde. Olemas on ka selliseid ChatGPT’sid, mis suudavad internetist materjale juurde otsida ja Bingi ChatGPT hakkas mulle meeldima, sest oma vastustes ta ilusti viitab materjalidele, mida tema leiab. Oma vestluse käigus jõudsin huvitava küsimuseni*
Esimene artikkel, millele Bing ChatGPT viitab on see sama, mille ma analüüsimiseks valisin ning teine artikkel on Nagla Rizk’i artikkel “Higher Education in 2050: Networked Learning for a Shared Destiny” (Rizk, 2021).
Rizk ennustab, et aastaks 2050. on ülikoolimudel, nagu me praegu teame, kardinaalselt muutunud. Selle asemel on olemas “võrgustunud õppekeskused”, mille tuumaks on ülikoolid ning kõik ülikoolid töötavad üheskoos ja haridusesse panustavad veel veebikogukonnad, koolituskeskused, eraettevõtted ja/või kodanikuühiskonna rühmad (Rizk, 2021).
Kolmas materjal, millele GPT viitab on video, milles räägitakse, kuidas on võrgustatud õpe erinevatele õpilastele kasulik ja miks ühiskonnale on see kasulik, kuid samas märgib ära miks endiselt on oluline, et õpe toimuks ka vahetult.
Mõte, mis mulle sellest videost jäi kajama on, et paljud inimesed on küsinud ja tundnud muret, kas võrgustatud õppe tõttu jäävad ülikoolid minevikku. Selle selgitas lahti Coursera asutaja Daphne Koller, et see ei ole tõsi. Ülikoolis kohapeal käimine ja vahetu arutamine/tagasisidestamine on selline füüsiline kogemus millel ei ole virtuaalset asendust. Võrgustatud õppe mõte on pakkuda haridust ka nendele inimestele, kellel näiteks ei ole rahalisi vahendeid, et ülikooli astuda, sest nendel kursustel on võimalik kulusid väga väikeseks viia just sellepärast, et osalejate arv on tohutu.
Kasutatud allikad:
Bing. (2023). [Large language model]. https://www.bing.com/search?q=Bing+AI&showconv=1&sendquery=1&FORM=HDRSC2
Networked Learning. (2023, 14 August). https://en.wikipedia.org/wiki/Networked_learning
Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8
Ritz, N. (2021). Higher Education in 2050: Networked Learning for a Shared Destiny. Futures of Higher Education: Expert Consultations, The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization UNESCO. https://www.iesalc.unesco.org/eng/wp-content/uploads/2021/03/Rizk-EN.pdf
Mariann'i magistiõpingud 
Lisa kommentaar