Lugemisülesanne õppeaines “Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“.
Teiseks valik teemaks valisin digitaalsed õpimärgid. Nendega tutvusin esmakordselt selles samas õppeaines, kus Hans Põldoja esimeses loengus tutvustas meile, kuidas õppeaines toimub hindamine. Alguses ma ei osanud nendest märkides eriti midagi arvata. Arvasin, et see on lihtsalt natukene teistsugune hindamis stiil kui anda tööde eest punkte või protsente. Aga juba alateadvuses olin nendest huvitatud ning ootasin väga, et millise õpimärgi ma siis oma esimese analüüsi eest saan.
Möödusid mõned nädalad ning jõudis kätte loeng, kus meile tutvustati digitaalsete õpimärkide loomist ning kõlama mõned mõtted, millised peaksid õpimärgid välja nägema.
Digitaalsete õpimärkide loomisel on mõned olulised aspektid, mida tuleks jälgida:
- Unikaalne disain – aitab õpimärgil eristuda ja olla kergesti äratuntav ning visuaalselt atraktiivne märk kipub rohkem tähelepanu köitma.
- Optimeeritud jagamise kogemus – kui õpimärke on lihtne jagada erinevates digitaalsetes keskkondades, suurendab see jällegi nende nähtavust. Jagamise kogemuse optimeerimine muudab need kättesaadavaks laiemale publikule, suurendades nende mõju ja väärtust.
- Kontrollitavus ja turvalisus – see suurendab õpimärkide usaldusväärsust. Oluline on ka tagada, et märgid ja nendega seotud andmed oleksid turvalised, et vältida volitamata juurdepääsu või manipuleerimist.
Aga kus need digitaalsed õpimärgid siis tulid? Alguse sai idee 2010. aastal Mozilla Drumbeat festivalil, kui avatud hariduse aktivistide grupp tõi esile digitaalsete märkide kasutamisest õppimise kontrollimiseks. Inspiratsiooni sai see grupp üldse videomängudest, kus tihtipeale jagatakse saavutuste eest erinevaid märke. Avatud märkide infrastruktuuri (OBI) väljatöötamine koos Mozilla Fondiga kulmineerus 2012. aastal, mis andis õppijatele võimaluse koguda märke erinevatelt platvormidelt. (Põldoja et al., 2016)
Digitaalsete õpimärkide kasutuselevõtt hariduses on saanud järjest enam tähelepanu. Need märgid toimivad mitmeti: motiveerivad õppijaid, pakuvad pedagoogilist tuge konkreetsete õppetegevuste ja saavutuste tunnustamiseks ning võimaldavad alternatiivseid hindamisvorme. Märgisüsteemide oluline aspekt on nende võime toetada mitmeid õppetrajektoore, mis vastavad erinevatele õpistiilidele. Näiteks Honey ja Mumfordi õpistiilide mudel inspireerib märgisüsteeme, et toetada erinevaid õppijaid – aktiviste, peegeldajaid, teoreetikuid ja pragmaatikuid. Alates 2010. aastast on digitaalsete õpimärkide rolli hariduses uuritud mitmete uuringutega, keskendudes nende mõjule haridusmaastikul ja nende integreerimise võimalustele koolide ja kõrgharidusasutuste kontekstis. (Põldoja et al., 2016)
Artikli autorid uurisid samuti digitaalsete õpimärkide süsteemi, mis on välja töötatud haridustehnoloogia magistriprogrammi “Digitaalsete õppevahendite loomine” kursuse jaoks. Uuring toimus kolmel järjestikusel aastal (2014-2016) ja uuringu eesmärk oli analüüsida märgisüsteemi mõju, väljatöötamise protsessi ning õppijate tagasisidet, andes ülevaate digitaalsete õpimärkide integreerimisest kõrgkooliõppesse. Õppijad kasutasid isiklikke blogisid kursuse ülesannete esitamiseks ja õpipäeviku pidamiseks. Kursuse alguses seadsid osalejad isiklikud õppeeesmärgid, koostades õppelepingu, milles nad määratlesid eesmärgid, vajalikud ressursid, strateegiad ja hindamiskriteeriumid. Iga kuue teema jaoks oli blogi ülesanne, mis soodustas vastastikust suhtlust, kus õppijad lugesid ja kommenteerisid üksteise postitusi. Suuremad ülesanded hõlmasid rühmatööd digitaalse õppevara arendamisel ja individuaalset ülesannet kirjanduse ülevaate kirjutamiseks. (Põldoja et al., 2016)
2014. aasta kursus “Digitaalsete õppevahendite loomine”
Esimese märgisüsteemi kujundamisel seoti märgid seitsme kursuse õpitulemusega. Igale kuuele blogi ülesandele vastas põhiteadmiste märk ning rühmatööle (mis hõlmas digitaalse õppevara loomist) anti kolm erinevat märki. Sügavate teadmiste märk anti kirjanduse ülevaate kirjutamise eest. Märgid anti välja vastavalt juhendaja hinnangule, kus põhiteadmiste märk oli väärt 10 punkti ja sügavate teadmiste märgid 20 punkti. (Põldoja et al., 2016)
Õppijate tagasiside tol hetkel näitas, et kuigi Open Badges’i kasutamine oli huvitav, ei olnud esialgne märgisüsteemi disain piisavalt motiveeriv. Märgiste läbimise/mitte läbimise kriteeriumid olid liiga piiravad ning õpilased soovisid, et neid oleks võimalik kasutada mitmes kursuses. Algne märgiste kujundus ei olnud atraktiivne ja fikseeritud sügavate teadmiste märgid ei olnud piisavalt paindlikud. (Põldoja et al., 2016)
2015. aasta kursus “Digitaalsete õppevahendite loomine”
Teise märgisüsteemi loomisel keskenduti õppija motivatsioonile, lisades märkidele erinevaid tasemeid. Sisse toodi kuldmärgid erakordse töö eest, mis andsid õppijatele poole rohkem punkte kui tavalised märgid. Iga ülesande jaoks anti mitte rohkem kui 2 või 3 kuldset märki. Ning lisaks tuli uus märk nimega “Valgustaja”, et tunnustada õppijaid, kes tutvustasid uut teemat või demonstreerisid mõnda autoriseerimise vahendit kursuse kohtumistel. Samuti muudeti märkide kujundus visuaalselt atraktiivsemaks. (Põldoja et al., 2016)
Õppijate reaktsioon muutustele oli sellel kursusel üldiselt positiivne. Peamised mured olid seotud piiratud ajaga kõikide ülesannete ja erinevate õpiteede valiku võimaluste puudumisega. Praktilisema huviga magistrandid ei leidnud, et kirjanduse ülevaated olid neile eriti kasulikud, kui just ei olnud seotud nende magistritöö teemaga. (Põldoja et al., 2016)
2016. aasta kursus “Digitaalsete õppevahendite loomine”
Kolmanda märgisüsteemi loomisel keskenduti avatud märkide potentsiaali maksimeerimisele, pakkudes mitmeid õpiteid vastavalt Honey & Mumfordi õppimisstiilidele. Muudetud märgisüsteem säilitas õpitulemuste keskse rolli, kus märgid on seotud ülesannetega. Sellel kursusel oli tudengitel võimalik valida kuuest blogi ülesandest, kas praktilise tee (digitaalse õppematerjali arendamine) või teoreetilise tee (kirjanduse ülevaate kirjutamine). Suurendati kuldsete märkide väljaandmise mahtu, loodi “katkiste märkide” kontseptsioon ja loodi ka uus märk “Vikipeedist”, et rikastada süsteemi, motiveerides õppijaid mitmekesisemalt osalema. (Põldoja et al., 2016)
Tudengite tagasisidest, tuli välja, et uuendatud ülesanded võimaldasid neil valida isikliku õpitee, kontrollida oma õppimist ja suurendada motivatsiooni. Samuti tõid õpilased välja, et avatud märkide süsteem võiks olla paremini integreeritud üldisesse kõrghariduse ökosüsteemi ning jagati ka soovitusi edasiseks täiustamiseks (näiteks selgemad hindamiskriteeriumid, täiendada märgi metaandmed). (Põldoja et al., 2016)
Uuringu tulemused kinnitasid, et Open Badges koos õppijate lepingute ja erinevate õpiteedega on tõhus vahend elukestvaks, iseseisvaks ja tulemustele orienteeritud õppimiseks. Avatud märgid võimaldavad õppijatel kontrollida oma õppeprotsessi, valides erinevate ülesannete ja õpiteede vahel vastavalt oma eelistustele. Samuti rõhutatakse vajadust täpsema metainformatsiooni ja integreerituse järele, eriti seoses karjäärivõimalustega. (Põldoja et al., 2016)
Kas plaanin ka digitaalseid õpimärke kasutada?
Jah, olen ka nüüdseks ise mõelnud digitaalsete õpimärkide kasutamist. Kuna olen informaatika õpetaja, siis oli just mõte selles tunnis võtta kasutusele digitaalsed õpimärgid. Kui selle loengu (“Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“) raames annavad märgid kindla summa punkte, millest kokku koguneb eksami hinne, siis enamik põhikoolis on informaatika valikaine, mis tõttu toimub selles õppeaines hindamine tihtipeale arvestatud/mittearvestatud kriteeriumite järgi.
Võtsin jälle appi hea sõbra ChatGPT ja küsisin, kuidas oleks võimalik õpimärke rakendada kui hindamine tunnis on mitteeristav.
(OpenAI, 2024)
Ehk siis sain Ai’lt kinnitust, et peaksin seda mõtet tugevalt kaaluma ning ära katsetama kuidas digitaalsete õpimärkidega hindamine toimib informaatika tundides.
Kasutatud allikad:
OpenAI. (2024). ChatGPT (Jan 10 version) [Large language model]. https://chat.openai.com/chat.
Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. D. K. W. Chiu, I. Marenzi, U. Nanni, M. Spaniol, & M. Temperini (toim.), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2016 (lk 40–49). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5
Päisepilt: Gencraft
Mariann'i magistiõpingud 
Lisa kommentaar